pühapäev, 29. detsember 2013

Aeg teha kokkuvõtteid

Olen juba pikemat aega lubanud endale (ja mõnele väga pealetükkivale sõbrale), et teen Gitta elust ja arengust mingi kokkuvõtva video ja teksti :) Nüüd siis seoses pühade ja puhkustega lõpuks leidsin selle aja ja võimaluse sellega tegeleda.

Gitta saab viiendal, ehk siis juba nädala pärast seitsme kuu vanuseks ja minu arust on ta täpselt ema koopia. Kaal kõigub 12 ja 13 kg vahel, täpselt kahekordne Skipperi kaal. Turjakõrgust ei tea ja ei hooligi, maksi koer tuleb temast ju nii kui nii :).
Gitta on igavesti hoolas ja usin õppija. Sõnakuulelikkuses lihvime kaugjuhtimist, istu ja lama teeme juba paari meetri kauguselt. Väga tubli on ta püsivõtetes. Kõrvalkõnd on üks raskemaid ja aeganõudvamaid harjutusi. Ma algul muretsesin hirmsasti kontakti ja pea hoidmise pärast, sest ta alati esimesel sammul tahab korra teha peaga väikese jõnksu (ma nimetan seda kana koogutamiseks), aga edasi hoiab väga ilusat kontakti  ja seega ma arvan, et annan talle selle koogutamise hetkel andeks. Eks ta ei suuda veel mul päris "liimitult" kõrval olla, aga harjutamine teeb meistriks. Hantlite toomine pole meile mingi probleem, suudab ka päris ilusti kõrval olles viskamist taluda. Minu jaoks on ainus uus väljakutse see, et olen pidanud õppima hantlit parema käega viskama. Skipperiga sai seda veel vasakuga teha, ta ju nii pisike :). Ruutu jooksmine on fun, kui nüüd liikumiselt peatumise käsu ka natukene tugemavaks saab, saab varsti hakata ruudus peatumist proovima. Hetkel töötame kõvasti pulkadega, ehk siis pulga haaramise ja hoidmisega. Ta ei kipu küll seda pulka närima, aga ikkagi tahab jube tormakalt haarata ja seega lendab see pulk taguhammaste vahele ja seega õpime ilusti esihammastega võtma ja hoidma. Ma olen hetkel veel kahevahel, kas õpetada talle kahte moodi lamamist. Oma loomulikus lamamises, mina seda talle ei õpetanud, paneb ta ilusti pea maha. Mõnedes harjutustes aga oleks hea kui tal ei oleks pea maas vaid, et ta oleks nö rohkem valmis jooksma, seda nagu näiteks juurdetulemisel ja tulevikus ka ruudus lamamine. Seega ma korra proovisin talle ka teist lama õpetada, kus ei läheks pea maha, aga see ajas ta hetkel jube segadusse. Ühesõnaga ma arvan vist, et hakkame seda õppima kui praegune lama on 110%, aega ju on :)

Agilitys teeme 2on 2off harjutusi ja seda juba ka suurel poomil ning endiselt ka kodus ise ehitatud poomiotsal. Eksimusi tuleb harva, erinevalt Skipperist, kellega hakkasime samuti sama meetodi järgi uuesti poomi otsa õppima. Kaua me võtame neid DSQ'id nende kontaktide pärast. Paar korda oleme proovinud ka juba üle A joosta (madaldatud variandiga) ja ka seal tegi kohe iseseisvalt seismajäämist. Slaalomi õppimises ei oodanud üldse nii kiiret arengut, mäletan kui kaua meil selleks Skipperiga aega läks. Aga Gitta jookseb juba püstiste pulkade vahelt, ning viimane kord võtsin isegi juba vahelt paar võrkugi ära. Olen kuulnud erinevaid arvamusi, et kas võib hakata kutsikale nii vara slaalomit ja kontakte õpetama, aga no kuna arvamusi on erinevaid ja ise ta ju hüppab ja kargab nii kui nii igal pool. Pealegi teeme me kõike ju veel endiselt aeglastel kiirustel, st et püsitsest slaalomist me rohkem jalutame läbi kui üldse jookseme. Tõkkeid jookseme ikka maas pulkadega ja seda veel kindlasti päris pikalt. Õpime jälgima kehakeelt ja enamus jookse toimub nö vaiksel juhtimisel, kus ma ei ütle mitte ühtegi käsku. Aga eks seda kõike näeb ka juba videos...




esmaspäev, 4. november 2013

Tervisekontroll

Vanust juba 5 kuud, kaal 11 kg, hambad enamasti kõik juba vahetatud. Ainuke murekoht on hetkel vasakpoolne ülemine kihv - piimahammas on alles aga uus kihv juba lõikub. Muidu söögiisu hea ja silm särab :)


Uueks koduseks hellitusnimeks on saanud Kitseke, see põhiliselt hetkel oleva kehaehituse pärast - pikad jalad ja kiitsakas raam :)

esmaspäev, 14. oktoober 2013

laupäev, 21. september 2013

Trennid ja mängud

Elu on nii kiire ja põnev, et ei leia kohe aega koguaeg blogidagi...

Skipperiga me muudkui treenime hantlit ja kaugjuhtimist, et veel ennem uut aastat ja uute SK reeglite tulemist jõuaks ühe korra AVA klassis käppa proovida. Hantli oleme me juba ütleme nii rahuldavaks saanud, aga see kaugjuhtimine on see meie ristikivi. Ma olen nüüd proovin läheneda asjale tema jaoks nii öelda põnevamalt, et tal oleks midagi "jahtida" - vasaku käega näitan asendeid ja nii kui õigesti teeb, lendab paremast preemia. Sellega olen ta keskenduma ja tööle saanud. Muidu küll mõtlesin, et see kaugjutimine on meie jaoks ikka täiesti ületamatu, aga näe teine lähenemine on meile hetkel sobinud. Proovime edasi.

Gittaga õpime hetkel väga usinalt kõrvale tulekut ja kõrval asendit. Tibile see mäng praegu väga sobib ja ta arvab, et see maailma parim koht kus olla, sest iga kord kui ma kuskil seisma jään või seisan jookseb ta kohe mulle kõrvale :). Vahel kipuvad küll veel asendid natuke viltused olema, aga no harjutamine teeb meistriks.
Veel õpime me istumist ja püsimist, ning igasugu asjade toomist. Metall hantlit toob ta väga hea meelega, samuti pulki ja puust hantlit, enam ei kipu sugugi nendega ära jooksma ja omaette närima. Päris hästi on aru saanud et minuga koos on kõik mängud  palju lõbusamad.
Alates tänasest õpime me ka kodustes tingimustes ruutu :) Interneti avarustes surfates ja treeneri soovitusel leiab igasugu huvitavaid ja põnevaid SK lahendusi. Seega nüüdsest on minul kodus olemas "mini ruut". Püüme siis nüüd selle mängudega ja preemiaga meie uueks lahedaks meelispaigaks saada.


Muidu harjutame sotsialiseerimist ja uusi kohti, helisid ning situatsioone igal võimalikul juhul. Täna käisime Tallinna sadama D terminalis SK kohtunikul vastas ja vaatasime kuidas turistid oma järele veetavate kohvritega kiirelt meist mööda tuhisesid - meis see hirmu ei tekitanud. Võistlusplatsi ääres oleme me juba väga sage külaline, laseme ennast võõrastel katsuda ja uurime, et milliseid erinevaid olendeid (inimeste ja koerte näol) siin maailmas leidub. Oleme käinud vanalinnas jalutamas ja trammiga sõitmas, seda viimast peab veel paar korda kordama, sest trammi sõit ajas meid natuke segadusse.
Ühesõnaga on päevad kõik nii kiired ja tihedad, et õhtul lõpuks koju jõudes on väsimus alati nii suur, et uni on vähemalt pooleks tunniks garanteeritud väga magus :P. No kaua sa ühelt borderi kutsikalt magamist ikka ootad, kui elu on nii põnev ja nõuab avastamist.


Kui tahaks hirmsasti Skippu lähedal olla, aga pesas on ruumi ainult ühele, siis tuleb "kukkuda" sinna kuhu juhtub. Seega ma naerangi, et mul on nüüd kodus kaks täiesti erinevat koera. Kui üks tahab alati sooja ja pehmet aset, siis teine eelisteb külma ning kõva kohta :)

laupäev, 31. august 2013

Skipperi üleminek SK AVA klassi ja crazy Gitta

Elu kahe kutsiga on päris kiire ja põnev, eriti kui toimub veel palju võistlusi ja millest osasid pead veel ise korraldama. Aga pole hullu, sest kes palju teeb, see palju jõuab :)

Täna toimus Tako sõnakuulelikkuse suvekarika II etapp, kus me Skipperiga järjekordselt osalesime ja saavutasime 162,5 punktiga I järgu ja üllatus-üllatus ülemineku AVA klassi :) Kes oleks uskunud, et see kangekaelne naaskel sõnakuulelikkuses kunagi nii kaugele jõuab?! Igal juhul olen ma oma nuuskmõmmiku üle ikka väga uhke :)))


Gitta, on üks väga lahe väike tegelane, igale poole kuhu ma teda kaasa tassin käitub ta väga ilusti ja on nõus hea meelega kõigi ja kõigega tutvust tegema. Praegu käime ja tutvume igasuguses suuruses ja värvuses koertega, kes kõik on nii huvitavad. Kardame natukene väikeseid lapsi, sest need ei ole ju päris inimesed, aga küll me sellest varsti üle saame. Teeme lahedaid ja lõbusaid jalutuskäike ja väikeseid treeninguid, ühtlasi tutvume eluga võistlusplatsi ääres (kus me tulevikus palju aega veetma hakkame).
Kodus käitume kui pöörane ja närime kõike ettejuhtuvat. Kasvab ta minu arust lausa silmnähtavalt, kaalub juba 7.25kg ja lahe on see, et vahepeal viskab Gitta ühte kõrva püsti, ei tea kas varsti on oodata kõrvade asetuses mingit muutust?

Niimodi kätub üks tüdruk, kes peaks olema väga väsinud peale pikka päeva ...

teisipäev, 27. august 2013

Esimene fotosessioon

Skipperi ja Gitta mängud

Aitäh Leelet!

Piggyland's Up To Speed Dollie ehk Gitta



Skipperi üleminek! 02-03. augusti nädalavahetusel käisime Skipperiga Viljandis aigility võistlustel ja saavutasime teisel võistluspäeval lõpuks meie kaua oodatud serdi ja ülemineku AG2 klassi. Nulli raja saavutus ja mitu viiekaga saavutatud poodiumikota andis meile motivatsiooni ja usku juurde, et agility's on ikka meie jaoks veel tulevikku. 


Suur uudis! Aga, et head asjad käivad ikka paarikaupa, siis esmaspäeval tööle jõudes sain sõnumi Anne Saviojalt, et tal oleks mulle anda üks bordercollie plika. Ma olin suht segaduses, sest teadsin et tema viimase paarituse kutsid on kõik juba ära lubatud. Tuli aga välja et ühe kutsika välja valitud peres oli vana koer, kes oli haige ja kartis kohtuavalt kõiki võõraid koeri ja seega ei saanud nad hetkel endale siiski kutsikat võtta. Seega oli õnn, hoopis minu poolel ja Anne oli nõus selle pisikese plikatirtsu mulle loovutama. Kuna aga, see uudis tuli minu jaoks suht ootamatult, tuli kiirelt hakata asju organiseerima ja läbimõtlema. Ma olin nõus juba järgmisel päeval soome sõitma, et kuts ära koju tuua. Olin ennast juba aga Annega Tammksaluga 24.-25. augustiks Soome kaasa võistlema registreerinud (Anne pidi nendel võistlustel kohtunik olema), siis ei olnud mõtet kiirustada, sest kutsikal pole ju veel kõike vaktsiine ja kuhu ma oleks ta niimodi kaheks päevaks jätnud. Seega sai Savioja Annega kokku lepitud, et Gitta jääb senikauaks tema hoolde, kuni meie siis plaanitult sinna sõidame. Selline ootamine, aga ei olnud sugugi kerge ja seega püüdsin endale igasusgu aktiivseid tegevusi leida, et aeg ainult kiiremini läheks. Õnneks oli vaja töö juures üks suur projekt kiirelt käima lükata ja see siis hoidis mu mõtted hõivatud, et aeg valutumalt mööduks. 
Puhkused paigas ja oligi juba aeg Soome sõita. Reede hommikul tööle minnes, tundsin hinges kerget värinat ja ei suutnud uskuda, et tõesti on see päev kätte jõudnud, et täna sõidan ma Soome Gittale järgi...


Gitta on tõeliselt lahe pisike tegelane, väga uudishimulik ja vapper tüdruk. Ei olnud meil mingit nuttu, ega hirmu kui lärmakas laevas uude koju sõitsime. Esimene öö uues kodus oli just kui kõige tavalisem öö, ei mingit taganutmist ega igatsust. Suhtleb ta kõikide teiste koertega väga julgelt ja Skipperile on juba vaikselt "käpp peale pandud":P. Eks nad Skipperiga omavahel püüavad veel kohati omi suhteid selgeks arutada, aga muidu saavad nad väga suurepäraselt hakkama. Elu Gittaga on siiani veel lausa kui pilvede peal, ta on nii asjalik ja samas iseseisev - ei pooltki midagi sellist, mis oli Skipperiga, kes klammerdus esimesest päevas mu külge. 
Nüüd läheb aga elu huvitavaks ja ees ootavad uued ja põnevad väljakutsed ning rohkelt lõbusat koosveetmist ja treenimist :) Sellest kõigest aga tulevikus ...

teisipäev, 23. aprill 2013

Seeme on istutatud ...

... nüüd tuleb ainult oodata, et õige aeg saabuks ning järelkasv tärkaks.