Käisin veel reedel koertega peale tööd metsas ja kõik tundus ilus, nii ootasin laupäevast võistlust - tunne oli hea. Koju jõudes oli Gitta aga selline natuke hädine ja otsis hirmsasti lähedust. Siis kui Skipper talle korra selga üritas karata ja ta ümber tantsima kukkus siis liitsin punktid kokku ja sain aru, et Gittal hakkas lõpuks see poolteist kuud tagasi algama pidanud jooksuaeg.
Nii palju siis meie SK võistlusest selleks korraks. Läksime siis hoopis võistlustele teistele kaasa elama ja appi toimkonda. Ju siis pidi seekord nii minema ja meil ei olnud ette nähtud seekord võistelda. Eks siis järgmine kord uuesti.
Kuna aga agilitys on siiski jooksuaegadega võistelda lubatud, siis planeeritud Pärnu sõit jäi päevakorda. Pärnus oli kohtunikuks Minna Räsänen Soomest. Jooksime ühe hüppe ja kaks agility rada. Mulle rajad päris meeldisid. Eriti meeldis mulle hüpperada, kus pidi koera ikka natukene juhtima ja ei pidanud niisama udu-umbe koeraga rajal võidu jooksma. Tõrke saime slaalomis, mis oli täiesti minu viga, kuna alustasin rada silent handlinguga, siis "unustasin" koerale ka slaalomi käsku öelda ja koer kahtles slaalomisse sisse minekut. Muus osas oli koostöö super.
Esimesel agility rajal ma ei näinud tõesti, et koer slaalomis ühe pulga vahele jättis ja saime märkamatult DSQ, muidu jäin ise rajaga väga rahule. Viimase tunneli ees olnud arusaamatuse võib ka täitsa andeks anda kuna koer kuulas ilusti käsku ja suutsime vea parandada.
Teisel agility rajal, kus oli stažööriks Jaanika Lillenberg, läksid juba asjad nihu, see et ta minu seljatagant ära lipsas kuigi minu käsi oli maas on rumal viga, see et ta pärast tunnelit valele poole jooksis oli täitsa minu viga, siis võtsime aga A-kontaktist uuesti ja edasi juba sujus väga ilusti.
Ühesõnaga seekord tundisn, et olin koeraga päris heas kontaktis ja koostöö oli sujuv. Nauditavad jooksud. :)
