esmaspäev, 8. september 2014

Gitta esimene võistlus SK1 klassis

Kuna oleme Gittaga juba kahel ALG klassi sõnakuulelikkuse võistlusel osalenud (3 koht II järguga ja 1 koht I järguga), siis sai otsustatud et 6. septembril Eesti Meistrivõistluste ajal osaleme seekord juba SK1 klassis. SK1 võtted on juba kõik ammu selged ja oleks viimane aeg oma oskused proovile panna.

Päev tõotas tulla pikk ja raske kuna olin Monikale ka lubanud et abistan terve päev platsil liikumisjuhti. Seega kõikides teistes klassides jooksin ma mööda platsi ringi ja tõstsin koonuseid ja hantleid. Päev algas EMV ja  RV võistlusega klassile SK3, seejärel SK2 ja siis alles meie klass SK1. Poole SK 3 klassi ajal tundsin, et päike sööb veel viimase energiavaru ära, kuidas need vaesed koerad siis veel puurides vastu peavad. Siinkohal suured tänud Juliale ja Viktoriale, kes vahepeal Gitta puurist välja võtsid ja jalutama viisid :).

Kui platsil oli viimane SK2 koer oma viimaseid võtteid tegemas jooksin ma kähku Gittat puurist välja võtma, et temaga veel kiire pissiring teha ja natuke ennem võistlust kontakti luua. Seekord oli SK1 klassis võistlemas 4 koera nind kõik võtted olid standart järjekorras. Meie võistlesime platsil oma klassis esimestena.

Püsilamamine - 10 punkti (Gitta tõstis lõpus küll teiste ülesse tulemise peale pead, aga muidu oli täitsa super tüdruk).

Kõrvalkõnd - 7 punkti (Jeerum kui tore oli platsil olla ja kui palju inimesi veel platsil oli, tüdrukul oli pea nii laiali otsas ja kontakt kippus kaduma :). Eesmärk tulevikuks palju-palju kõrvalkõnde häirivates olukordades)

Liikumiselt seisa - 10 punkti (Väga ilus)

Juurdetulek - 10 punkti (Väga rõõmsameelne ja kiire)

Liikumiselt istu - 0 puntki (Täitsa tüüpiline Gitta - ennem tegutsen ja siis mõtlen :). Ehk siis tibi kuulis ära sõna esimese tähe "S" ja jäi kiirelt seisma, kuigi me "Stannar" käsku enam selle harjutuse juures ei kasuta, eks vaja veel harjutada, harjutada ja harjutada)

Ruutu saatmine - 10 punkti (Harjutus, mida oleme väga palju harjutanud ja ise kartsin kõige enam. No see oli nii ilus, et mul oli peale seda lausa natuke raske ennast kontrollida)

Hantli toomine - 8,5 puntki (Gitta minemise ja toomise kiirused olid natuke erinevad, ning ta suurest elevusest lõpus natuke järas hantlit)

Kaugjuhtimine - 10 punkti (Väga kaunid ja krapsakad asendid. Mul on endal väga hea meel, et oleme siiani suutnud hoida asendite krapsakust ja et asendid on ilusad püstised)

Tõke - 10 puntki (Väga ilus)

Üldmulje - 10 punkti (Kohtunik tuli ja surus kätt ning ütles, et mul on väga suurepärane koer :))

Kokku 246,5 punkti I järk ja 1 koht!!!


Ikka pidin ju koos koeraga pakule ronima :)
Foto: Anne Tammiksalu

Üldiselt olin ma Gitta sooritusega väga rahul, tema meeleolu oli super ning töötahe väga hea. Kõik kõrvale tuleku asendid olid väga ilusad, sirged ja krapsakad (kohtati isegi natuke liiga krapsakad ja hüplevad). Eesmärk tulevikus püüda säilitada samasugust enusiasmi ja positiivsust, et me nüüd oma treeningutega kuskilt alt ei läheks ja koer motivatsiooni ei kaotaks. No see üks null tuli, aga see võib tulla ju nii kergelt ja see meid eriti ei morjendanud. Kõik ülejäänud asjad olid ju SUPER!!! Arvestades kogu päeva olukorda, kus ma ennem meie sooritust abistasin platsil ja vahepeal tundsin ennast suht jõuetuna siis olen mina lõpp tulemusega väga rahul.

Olime Gittaga kirja pandud ka meeskondlikule võistlusele esindamas TAKO tiimi koos Anne ja Rika nind Monika ja Tjikaga, kus saavutasime samuti I koha.

Meeskondliku võistluse autasustamine
Foto: Anne Tammiksalu


Minu arust üks kohutavalt väsitav ja siiski väga suurepärane SK päev Saaremaal, suured tänud Saarlaste Agilityklubile korraldamast!

esmaspäev, 31. märts 2014

Gitta on juba peaaegu 10 kuud vana

Kui alguses läks aeg minu jaoks nii aeglaselt, sest oli hirmus tahtmine juba kutsikaga kõike teha ja igale poole jõuda. Lihtsalt kutsika vanus ja vastupidavus või soov hoida koer motiveeritud olid suureks taksituseks, et trennid olid lühikesed ja hästi mängulised. Siis nüüd vaatad ja mõtled, et kuhu küll see aeg kadunud on. Nii palju tahaks teha ja palju rohkem võiks veel selge olla.

SK osa võib öelda, et meil on tegelikult kõik SK1 klassi võtted selged ja isegi natuke rohkem :). Nüüd oleks vaja veel täiuslikkust lihvida ja Gittale püsivust ja kannatlikkust õpetada. Kõik on tema jaoks nii äge, et istudes kipuvad käpakesed muudkui tatsuma ja igast oote asendist tahaks kiiruga plehku panna, et saaks aga ülessannet lahendama.

Siin siis üks väike osa meie oskustest ühest trennist :)




laupäev, 29. märts 2014

Vääna-Jõesuus

Kuna väljas on nii ilus kevadine ilm, siis otsustasime koertega minna Vääna-Jõesuu randa. Päike siras kõrgel taevas ja väljas oli päris mõnusalt soe.

Koerad said joosta

Palli taga ajada

Seda tagasi tuua

Lendavat taldrikut püüda


Nööri tirida

Poseerida

Ja toreda jalutusäigu lõpetuseks käisime Türisalu pangal vaadet nautimas


reede, 28. märts 2014

Kas Skipper on riiulisse pandud?


Minu käest päris mitu inimest küsinud, et nüüd kui mul on uus koer, kas ma Skipperiga veel üldse trenne teen. Seda küsimust on kindlasti osaliselt ka selle pärast ette tulnud, et me ei ole enam ammu eriti võistlustel käinud. Ühesõnaga, et kas Skipper on nüüd tänu Gitta majja tulekule ära riiulisse pandud? ...

Vastuseks on: Ei, Skipper ei ole riiulisse pandud ja me endiselt treenime aktiivselt edasi.

Üks põhjus miks meid ei ole hetkel võistlusplatsil näha on ilm. Kuna Skipper on suhteliselt karvutu koer, on ta väga külmakartlik. Seega talvel alla null kraadiste ilmadega on ta külmast krampis ja jooksmisest ning hüppamisest ei tule eriti midagi välja. Kui jooksebki siis paneb lihtsalt hullu, et ainult sooja saada ning ei suuda eriti keskenduda. Trennides saab veel kas kerge jopega või kombenisoonis joosta, et sooja hoida, aga võsitlustel ei tohi ju midagi seljas olla.

Teine põhjus, miks meile võistluskarjääri on hetkel väike paus sisse tulnud on see, et me hakkasime täiesti nullist uuesti kontakte õppima. Siililegi oli selge, et selliste kontaktidega, kus ka trennis 90% kontaktides lihtsalt üle hüpatakse ei ole mitte mingit mõtet radu joosta. Puhastest radadest võis ainult unistada. Sellest tulenevalt otsustasin, et kui nüüd tuli see kaua oodatud üleminek A2-te, ei saa see kontaktide ebakindlus enam jätkuda. Seega meie talvest tulenev võistluste paus oli hea võimalus kontaktide õppimine uuesti käsile võtta.

Tunnistada tuleb, et SK karjääri lõpetasime küll tõesti hetkel ära. SKd talle teha ei meeldinud ja seega SK platsil meid hetkel enam kohata ei saa. SK trenne, kas või kuulekuse mõttes, teeme me siiski endiselt edasi, aga võistlustele me hetkel enam ei kipu. Üleminek AVA klassi on minu arvates Skipperi puhul isegi väga tubli saavutus. Kuna aga öeldakse et ära iial ütle iial, siis võib olla tulevikus, me muudame meelt ja proovime veel mõned korrad SK võistlustel käppa. Hetkel aga teeme lihtsalt mängusliselt kõrvale tulekuid ja kõiki muid SK harjutusi. Tundub, et ka Gitta motiveerib teda rohkem trenne tegema, sest kui me teeme Gittaga kaugjuhtimist, on ka tema väga püüdlikult kõrval oma oskuseid näitamas :).

Ühesõnaga, ei ole Skippersit saanud ei "vanurit" ega "hüljatut". Teeme endiselt tõsist tööd edasi ja püüdleme aina paremuse poole. Lootus agilitis midagi saavutada veel endiselt püsib, sest motivatsioon on tal ju täitsa olemas. Seega vastu juba suve võib meid uuesti agility võistlustel jooksmas näha :).