Skipperiga me muudkui treenime hantlit ja kaugjuhtimist, et veel ennem uut aastat ja uute SK reeglite tulemist jõuaks ühe korra AVA klassis käppa proovida. Hantli oleme me juba ütleme nii rahuldavaks saanud, aga see kaugjuhtimine on see meie ristikivi. Ma olen nüüd proovin läheneda asjale tema jaoks nii öelda põnevamalt, et tal oleks midagi "jahtida" - vasaku käega näitan asendeid ja nii kui õigesti teeb, lendab paremast preemia. Sellega olen ta keskenduma ja tööle saanud. Muidu küll mõtlesin, et see kaugjutimine on meie jaoks ikka täiesti ületamatu, aga näe teine lähenemine on meile hetkel sobinud. Proovime edasi.
Gittaga õpime hetkel väga usinalt kõrvale tulekut ja kõrval asendit. Tibile see mäng praegu väga sobib ja ta arvab, et see maailma parim koht kus olla, sest iga kord kui ma kuskil seisma jään või seisan jookseb ta kohe mulle kõrvale :). Vahel kipuvad küll veel asendid natuke viltused olema, aga no harjutamine teeb meistriks.
Veel õpime me istumist ja püsimist, ning igasugu asjade toomist. Metall hantlit toob ta väga hea meelega, samuti pulki ja puust hantlit, enam ei kipu sugugi nendega ära jooksma ja omaette närima. Päris hästi on aru saanud et minuga koos on kõik mängud palju lõbusamad.
Alates tänasest õpime me ka kodustes tingimustes ruutu :) Interneti avarustes surfates ja treeneri soovitusel leiab igasugu huvitavaid ja põnevaid SK lahendusi. Seega nüüdsest on minul kodus olemas "mini ruut". Püüme siis nüüd selle mängudega ja preemiaga meie uueks lahedaks meelispaigaks saada.
Muidu harjutame sotsialiseerimist ja uusi kohti, helisid ning situatsioone igal võimalikul juhul. Täna käisime Tallinna sadama D terminalis SK kohtunikul vastas ja vaatasime kuidas turistid oma järele veetavate kohvritega kiirelt meist mööda tuhisesid - meis see hirmu ei tekitanud. Võistlusplatsi ääres oleme me juba väga sage külaline, laseme ennast võõrastel katsuda ja uurime, et milliseid erinevaid olendeid (inimeste ja koerte näol) siin maailmas leidub. Oleme käinud vanalinnas jalutamas ja trammiga sõitmas, seda viimast peab veel paar korda kordama, sest trammi sõit ajas meid natuke segadusse.
Ühesõnaga on päevad kõik nii kiired ja tihedad, et õhtul lõpuks koju jõudes on väsimus alati nii suur, et uni on vähemalt pooleks tunniks garanteeritud väga magus :P. No kaua sa ühelt borderi kutsikalt magamist ikka ootad, kui elu on nii põnev ja nõuab avastamist.
Kui tahaks hirmsasti Skippu lähedal olla, aga pesas on ruumi ainult ühele, siis tuleb "kukkuda" sinna kuhu juhtub. Seega ma naerangi, et mul on nüüd kodus kaks täiesti erinevat koera. Kui üks tahab alati sooja ja pehmet aset, siis teine eelisteb külma ning kõva kohta :)
