Mõnikord läheb hästi ja mõnikord ei lähe nii hästi

Kui sul on juba pikalt tunne, et asi ei ole õige, siis tasub kuultata oma sisetunnet ja asju mitte ette võtta...

6. juunil toimusid Saaremaal Mustajalas Saarlaste Agilityklubi poolt korraldatud Saaremaa Sõnakuulelikkus käpp võistlused.

Kuna Gittal kaugjuhtimine ja pulgad juba päirs ilusti välja tulevad otsustasime, et oleks aeg SK2 klassi proovida. Tahtmine oli suur, aga nagu näha siis valmisoleks veel väike. :P
Ühesõnaga kõik läks täiesti nihu. Kõrvalkõnnil kippus Gitta liiga ette, liikumiselt peatustel jäi istumise asemel seisma (meie kummaline lõks pidevalt, ei tea kas siis on pea laiali otsas ja ei kuula käsku korralikult. Vahepeal saame selle võtte korda ja siis tuleb millegi pärast uuesti periood, kus ta istu käsku lihtsalt ei võta.) Suunatud toomine oli pea täisulik, selle eest saime ka 10 punkti. Juurdekutsumisel olevat teise käsu juures kehast nõks läbi käinud. Ruut, ruut, ruut, täiselik üllatus, meie lemmik harjutus, milles ma mitte üldse ei kahelnud. Gitta jooksis ilusti ruudu poole ja siis jäi järsku ennem ruutu seisma, keeras ümber ja tuli tagasi???!!!! Kaugjuhtimisel liikus kahes asendis natuke ette, kindel märk, et ta oli juba üle keenud. Ning üllatuseks, kui hakkasin ta kõrvale tagasi liikuma tõusis püsti ja hakkas mulle vastu tulema. :))) Pulkades, ei olnud õiges pulgas kindel ja valis kahe pulga vahel päris pikalt. Hantel üle tõkke, tagasi tuleku kiirus oli natukene aeglasem ja võttis viltuse kõrvalasendi. Püsiistumine, 10 punkti ja ilus!

Ühesõnaga polnud me valmis midagi. :) Nägin ära, mis asjad võivad olla probleemiks ja tean, millele veel trennides edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Lõpuks kees küll Gitta platsil natukene üle, aga üldiselt mulle tema tuju ja meeleolu väga meeldisid. Arvestades, et kui noor ta veel on, siis minu arvates oli ta ikkagi väga tubli! Olen õnnelik ka nendegi saavutuste üle, sest see oli ju esimene kord nii kõrges klassis meie mõlema jaoks. :)

Aitäh Üllile toetuse ja seltskonna eest, sest ilma Üllita ei oleks ma seda reisi Saaremaale ette võtnud. Reis oli kokkuvõtteks väga tore ja naerda sai autos palju. Teinegi kord eks Ülli. ;)

Aitäh ka Mihek Rikasele, kes tegi Gittast väga palju ilusaid pilte. :)

Kontakt on väga ilus...

... aga asend natukene liiga ees. 

Juurde tulek, kus selliest armsast näost saab hetkega....

... selline hullu pilk.

Suunatud toomine, ilus :)

Lõpuks suutis otsustada, et milline on õige pulk

Hantel üle tõkke

Püsiistumine

Kokku saime siis 203,5 punkti III järk ja 2. koht :P

7. juunil aga toimusid Veskimetsa Ratsakeskuses A-koera poolt korraldatud agilityvõistlused. Kuna mul ei ole Veskimetsas võisteldes millegi pärast Skipperiga kunagi väga hästi läinud, siis ei olnud ka selle võistluse eel eriti kindlat tunnet sees. Aga ega kui halvasti läheb, siis vabandused leiab ju igaüks. :)

Üldiselt oli sellel päeval 0 radu väga vähe. Ei tea, kas asi selles kohutavas tulles või ei tea milles, aga pulgad kukkusid ja koerad olid pöördes. Kui on lihtsad rajad ja palju kiiret otse jooksmist, siis on Gitta 100% pöördes ja kipub pulkasid maha tõmbama. Pealgi katsu sa ise lennuk-borderiga rajal võidu jooosta. :P

Esimesne hüpperada. 10 karistuspunkti pulkade eest, I koht. Kiirus 5,95 m/s, mis oli kõige kiirem. Ütlen ausalt, et mulle ikka ei mahu see pähe. Minu enda silmale, et ole Gitta võrreldes teiste noor borderitega nii kiire koer. Tulemused võistlustel, aga näitavad muud. :)

Esimene AG rada. Kontaktid on meil käest ära, sain ausalt rajal kohe päris kurjaks ta peale. Eks tuleb need kontaktid nüüd trennis uuesi ette võtta. Palli ja kõige muuga, et ei pidurdaks keset kontakti vaid jookseks lõpuni ja võtaks lõpuks siis oma "nina" asendi.

Teine AG rada. Kuna Gitta vajus kiigelt väga ohtlikult maha ja ma jäin teda kontrollima, siis kaotasin pea ning ei saanud enam aru kus ma rajal olen, ning saatsin ta valesse tunneli auku. :)

Kolmas ja viimane AG rada, ju oli viga minu juhtimises, et ta ees olevat tõket ei võtnud ja siis oli juba liiga hilja. :)

Mis seal ikka, treenime edasi. Gittaga joosta on aga ikka tore, sest ma tean et tema teeb rajal 95% tõenäosusega seda, mida mina talle näitan. Hea kindel tunne on temaga joosta. Lihtsalt tuleb veel harjutada ja õppida teineteist tundma, ning mina pean lihvima oma juhtimise võtteid ja treenima oma jooksu jalgu. :P

Aitäh Raili Laani nende ilusate piltide eest.