Kirja olid pandud nii Skipper kui ka Gitta.
Jõudsime Pärnu eelmine suht hilja õhtul, kole ilma ja pikk rehivvahetuse järjekord ajasid kogu graafiku sassi. Läksime siis kohe Marika ja Janaga koertega jalutama. Jana oma kahe Yorkiega, Marika Pirru ja Fionaga ning Skipp ja Gitta. Koerad jooksid ja möllasid rõõmuga. Mul polnud selle vastu midagi kuna koerad olid terve päeva kodus olnud ja siis veel pikalt autos otsa istunud, et las sirutavad koibu. Kõige õnne ja rõõmu tulemus - minu siidikäpp Skipper jooksis oma kolmel käpal naha maha ja lonkas õhtul kõiki kolme käppa. Esialge shokk oli päris ehmatav, sest et saanud ju kohe aru, mis juhtunud oli. Tundus, et koer on selga nikastanud, et kõiki käppu hoiab ja krampis on.
Seega tulemus selge, Skipperi võistlus jäi ära.
No vähemalt saab Gittaga joosta, hommikul kui Gittat registreerima hakkasin selgus, et meie AG raamat on kadunud. Õnneks saime siis kuidagi ikka asjad lahendatud ja kokkuleppele jõutud, et Gitta võib ikkagi võistleda.
Esimene jooks, hüpperada, närv ei pidanud vastu ja keerasin peale slaalomit liiga vara ära.
Teine jooks, agility rada. Meie ilusatest kontaktidest on saanud tõeline õudusunenägu.
Kolmas jooks, agility rada. Kuula kogenenumaid ja targemaid ;)
Ühesõnaga. Kui juba alguses läheb halvasti, siis õpi sellest ja ära looda suuri õnnestumisi. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar